sandra blogi

ega siit enam mingeid erilisi postitusi lugeda ei saa. liiga palju on mõelda ja tegutseda vaja praegu.

raske on muidu. raske on sellest kõigest lihtsalt ühe päevaga lahti lasta. vahel mõtlen omaette öösel ja pisar tuleb silma. kuidas ma saan niisama lihtsalt ära minna? samamoodi nagu ma läksin niisama lihtsalt ära eelmisel suvel eestist.. aga seekord on teistmoodi. mul on nüüd kaks kodu, kaks paari vanemaid, mul on kaks uut venda.. miljon uut sugulast.. sada uut sõpra. kõik selle pean ma vähem kui kahe nädala pärast kus see ja teine jätma.

väga tore on muidugi koju eestisse tagasi minna ja näha kõiki, kes minust hoolivad.. aga südames jääb see siin alati teiseks koduks.

oioioioioi, emotsioone on lausa jalaga segada.

aga näeme siis juba vähem kui kahe nädala pärast. siis teeme läbu. 

igasuguseid toredaid asju on juhtunud. niimoodi huvitavalt kiire on olnud. sada asja on veel ees ka, aga ma tulevikust veel ei kirjuta.
ma olen plajudest asjadest kirjutamata jätnud, lausa veel sellest ajast, kui meil veel kool oli. ja vot ei mäletagi lausa enam.. eelmisel reedel peale lõpuaktust proovi otsustasime dale´iga minna lendavat taldsikut mängima. ajasime toreda grupi kokku ja kolistasime kooli jalkaväljakule. kohale tulid korey, alex, earth, moo, jon, mina ja dale. mängu nimi oli ultimate frisbee. ameerika jalgpalli reeglitega, et peab vastase väravasse lennutama, aga rohkem kui kolm sammu sellega joosta ei tohi. täiega pull oli. kukkusime sada korda ja jooksime üksteisele otsa. ma olin ühes tiimis jon´i, moo, ja earthiga. saime pähe. laupäeval läksime õhtul bowlingut mängima. ema pani mu enne tööle ka veel. no leidis ka õige aja. dale tuli mulle järgi ja oli iga hetk seal. niitsin siis muru seal toredasti. sain valmis enne õnneks. maläksin siis õue veranda peale jalanõusid jalga panema ja nägin, kuidas tüüp mööda sõitis meie majast. tulid teise tiiruga tagasi. moo, nate ja vendade õde rebbecca olid ka kaasas. see seltskond koos on kõige vägevam üldse. sõit oli täiega pull. ma pidin kõige tagusmisele istmele ronima ja leidsin igasuguseid huvitavaid asju neil seal autos. nad ütlesid, et ma ei näpiks, ma näppisin ikka. see koht kuhu me läksime, oli mingi selline odav.. sellepärast läksimegi. mängisime kaks mängu. ma jäin esimeses eelviimaseks ja teise kaotasin täielikult. selline tore reegel oli ka meil, et peale viiendat ringi, ehk siis kuuendal ringil, enne veeretamist pidi igaüks viis korda koha peal keerutama ja siis ruttu minema ja veeretama. pullikas oli. nate kukkus esimesel korral lausa pikali sinna raja ette. tal oli üldse mingi ülimalt hea tuju. tantsisime michael jacksoni thrillerit isegi temaga.tal oli selline huvitav peapael ka ppea ümber. ma küsisin dale´ilt, et “hey, what´s with the headband thingy?” “i don´t know..” ütles ta. pidi õnne tooma siis vist. tal oli kinnisidee võita. tegi selliseid venitusi ja käskis kõigil tema mustadest keegelpallidest emmale hoida. “sandra, don´t touch them.. you will curse them again!” siis nad viskasid nalja minu suurte jalgade üle, et ei tea kas neil piisavalt suuri jalatseid on minu jaoks. ja et ei tea, kas neil minu käte jaoks piisavalt suuri palle ka on..? mingi poolteist tundi jamasime seal ja siis läksime ära. teel tagasi mängisime autos sellist mängu nimega ninja. alguses pannakse käed keskele kokku ja siis keegi hüüab “ninja!” ninja ajal peavad kõik käed kuskile võimalikult hästi ära nö “peitma”. ja siis see, kelle kord parajasti on, peab oma käega kõrvaloleva oma pihta virutama. kui mõlemad käed surnud on, oled mängust väljas. mängisime seda siis, aga see ei olnud hea mõte, sest dale sõitis ja tema oli see, kes mängu alustas. ei mängimud pikalt. sellist mängu mängisime hoopis nimega yellow car. et kui näed kollast autot, siis peab kedagi lööma. nate istus sel korral kõige tagumisel istmel. nemad polnud sellist mängu enne mänginud, ja nate läks siis väga elevile. iga kord kui ta kollast autot nägi, virutas ta mulle rusikaga sealt tagaistmelt kõvasti vastu käsivart. see oli naljakas, aga päris valus samal ajal. ma virutasin vastu ka. kuidagi jõudsime minu majani ka lõpuks. vot selline tore seiklus.
pühapäeva hommikul pidime meie ehk lõpetajad ehk alex, mina ja earth kirikusse minema. lõpetamise ürbid ja ,õtsid pidime ka selga panema, sest oli mingi lõpetajate eriprogramm. mingi 20 lõpetajat ilmus lausa kohale, enamus neist meie koolist. saime esimestes ridades istuda ja mingeid kingitusi jagati ka. selline usklike värk ikka. pärast oli alexi graduation party ehk lõpupidu. rentisime siin ühes rannas paviljoni ja kolisime oma söökide ja asjadega sinna. kell 1 päeval algas ja kuni kella 8ni läbustasime. plaju sõpru tuli kohale, ja palju sugulasi ka. väga väga lahe oli. mängisime veepommidega. käisime all rannas jalkat mängimas. sealsamas kõrval oli suur laste mänguväljak.. käisime seal lapsi ka hirmutamas. siis tegime veel sellist toredat asja, et sidusime mul, davidil, emilyl, jonil ja johannal jalad kõigil põlvedest kokku ja üritasime joosta. vaevalt sai käiagi. selline huvitav. läksime paviljonist kuni alla randa välja niimoodi. vahepeal sõime ja mängisime veel veepommidega. siis läksime tagasi randa. me otsustasime koreyga ujuma minna. ma ei läinud siiski üleni sisse. kuni rinnuni. aga tüüp läks ja lausa ujus kohe. sel päeval oli selline tormine ja tuuline veits. päike käadus kella 4 paiku ära ja selline pilvine oli. vihma oli ka sadanud vahepeal veits. ja lained olid siis sellised kõrged ja mõnusad. umbes kella 8 ajal hakkasime asju kokku pakkima ja kolistasime ära koju. väga tore päev oli.
eile ehk esmaspäeval käisime jälle lendavat taldrikut mängimas. paar inimest oli juures sel korral. ma sain ühe tiimi valida, johanna valis teise. lõppkokkuvõttes jäime viiki. ma kukkusin ka ühel korral püüdmise ajal.. niimoodi huvitavalt valutas. olen elus siiski veel. kella 7 ajal hakkas siia voolama teismelisi inimesi. korraldasime sellise toreda all night party meie majas. enamus samu inimesi tulid, kes alexi lõpupeolgi olid. väga väga lahe oli. sõime igasugust jama ja mängisime kitarri. korey oli põhiline meelelahutaja. ta oskab täiega hästi teha vene ja lõuna aksenti. sellega sai pulli siis seal. selline asi toimus veel ka, et üks vahetusõpilane jaapanist pidi järgmisel varahommikul koju tagasi lendama, ja ta tuli meie majja selleks ööks. sellepärast, et tema host vanemad pidid järgmisel päeval kooli tööle minema, ja keegi ei saanud teda lennujaama saata. nad pidid meie verandal hüvasti jätma terve perega. kurb oli. ma läksin umbes kella 1 ajal magama ja kell 3 pidime üles tõusma, et lennujaama minna. ema tahtis, et ma ka kaasa läheks. ema pidi teda sinna sõidutama, sest ta on YFU tegelane. lend väljus siit umbes tunni aja kauguselt, linnast nimega flint. saatsime ta ilusti ära ja kallistasime ja värki, ja kella 6 ajal tulime tulema. täna oli tal koolis lõpuaktus ja all night party, kuhu ta kahjuks minna ei saanud. nii ebaaus. aga eks ma hakkan ka siis selleks kõigeks valmistuma varsti.
täna ärkasin alles kell 11.30 ajal üles. tüübid mängisid mingite vahtplastkuuli püssidega sõda üle maja. ehk alex, korey, jon ja brian. kolm viimast jäid ööseks siia. hiljem läksime kella 3 ajal koreyga tennist mängima. meil on juba mitmendat päeva olnud pooleli matš, sest me ei jõudnud kõiki mänge ühel päeval mängida. ma võitsin esimese mängu. täna mängisime teise. ma võitsin selle ka. ta võlgneb mulle paki oreo küpsiseid selle eest. lõin endale reketiga täiest jõust vastu kulmu ka täna. mul on nüüd kaks kulmu selle koha peal.

panin kirja mis meelde tuli, ei viitsinud lõike ilusti paigutada. loodetavasti oli tore lugeda.

kooliga on nüüd küll kõik. teisipäevast neljapäevani olid sel nädalal seenioritel lõpuaktuseks proovid, et kuidas õigesti saali sisse marssida ja välja ka. kell 8 algas iga päev ja umbes 10.30 saime välja. eile saime oma lõpetamise ürbid ja mütsid. naljakad on. tüdrukutel on valged ja poistel punased. täna oli koolis aktus, aga mitte see viimane, kus me diplomid saame. viimane päris päris aktus on järgmisel neljapäeval. seekord oli siis terve kooli jaoks. loeti ette mingeid auhindu ja stipendiumite võitjaid ja muid värke. ma ei teadnudki, aga ma sain sellise auhinna nimega painting award ehk kooli parima maalija auhinna (ma tean jah, et kõlab naljakalt). seeniorite seas muidugi. lavale ei läinud, need antakse vist järgmisel aktusel üle. aga huvitav küll. ja siis tutvustati vahetusõpilasi ka. pidime lihtsalt püsti tõusma korraks. aga jah, et aasta lõpus tutvustatakse. hahaha. klassi laul oli ka, My Wish bändilt nimega Rascal Flatts. tiffany, joey, mike, nathan, cynthia ja tyler laulsid ja mängisid seda. täiega hästi tuli välja. siis oli veel igasugust jama ja kõnesid ja muid auhindu ja siis lõpus pidime välja marssima. siis jamasime tagumises saalis ja tegime pilte ja muid värke ja oligi kõik. nii tore oli, ausalt ka.t

üdrukutel pidid  valged kleidid või seelikud ja värgid selle ürbi all olema. ja valged kingad jalas. mul oli selline huvitav mustade peente triipude ja lilledega seelik, ja see kuramus oli läbi näha. kõik ütlesid küll, et ei ole midagi… aga. no andke andeks.

natukene on veel jäänud.

sada aastat on möödas sellest, kui ma viimati korralikult kirjutasin.panen siis kõik kirja, mis meelde tuleb.

kuum uudis on see, et mul on läpakas katki. keset ekraani laiutab suur pragu ja kus nüüd alles vilgub kogu see värk. ma ei tea mis ma sinna vahele jätsin.. tahaks nutta kohe. ma olen kõige hullem rahmeldis ja asjade lõhkuja üldse.

kool on läbi :( 28. mail ehk reedel oli seniorite jaoks port huron high school´is viimane koolipäev.jama lugu on see, et viimasest nädalast puudusime me earthiga lausa 3 päeva. mul oli nii kahju. käsime levil ja alyssal külsa missouri osariigis. see on keset riiki, ja väga väga soe oli seal. tagasi jõudsime neljapäeva hommikul kell 5. ma ei läinudki tagasi magama, sest sada asja oli enne kooli teha ja tunni aja pärast oleks pidanud nagunii üles ärkama. ei olnud väga vässu õnneks. samal päeval oli koolis kitarrikontsert. kõik kitarriklassid mängisid. õigemini need õpialsed, kes tahtsid mängida, aga siiski enamus. mian olin grupis johanna ja earthiga, üks tüüp mienga brendon mängis bassi meie grupis ka. mängisime use somebody by kings of leon. taustaks oli väike soundtrack ka, aga see mängis liiga kõvasti, ja meid ei olnud üldse kuulda. me olime üldse esimesed lavale minejad ka veel. ei olnud eriti närvis. tore lugu on see, et me ei olnud mitu päeva selle reisi pärast harjutanud, ja me ei saanud lavaproovigi teha. me ei teadnud, kus me seisma pidime.. ei olnud aega noh. enamus ei saanud lavaproove teha. aga hästi läks.  tegime earthiga sellise triki ka veel, et mängisime ühe akustilise eesti laulu. ma laulsin ja tema mängis kitarri. laulu nimi on “on läinud aastad”. kui koju jõuan, näitan videot ka. kokku oli 30 lugu. igasuguseid huvitavaid asju mängiti, miley cyrus ja muud loomad.

eelmisel neljapäeval ehk 20. mail vist oli meil koori kontsert ka. tantsisime ja laulsime ja värki. nendest on ka videod olemas täitsa. ma panin sinised sukapüksid jalga ja sellest tuli mulle hüüdnimi half-Avatar. huvitav.

ja siis reedel oli nutmise päev. emotsionaalne nagu ma olen, pillisin ikka kui pidi mitte-senioritega hüvasti jätma. kuigi me saame igal ajal välja minna, aga ikkagi. me ei saa enam kunagi niimoodi seal koridorides jalutada nendega. kool oli selle aasta üks parimaid asju üldse. ma tundsin ennast seal nii koduselt. aga. tegin sada pilti ja videot. üldse olen ma viimase kuu aja jooksul hullult oma kaameraga ringi jooksnud. on palju, mida pärast vaadata vähemalt. tegime viimase lõunapildi ka isegi.. udune tuli, kuramus. 6. tunni ajal läksid kõik lõpetajad PAC´i, kes näidati senior videot. guess what! ma tegin selle jaoks sellise umbes 4-minutilise vahetusõpilaste video ja nad panid selle ka sinna sisse. nii tore. saal oli peaaegu rahvast täis ja kõik juubeldasid. emotsioonid olid laes. kiskus siis ka väikese pisara silma. peale seda oli bändi saatel koridoris viimast korda marssimine ja siis saadeti meid majast välja. sellega oligi põhimõtteliselt kõik. me seisime veel oma toredate sõpradega veits seal ja muljetasime. kallistasime kõigiga ja värki. nendega näeme veel järgmisel nädalal lõpuaktuse proovides ja lõpuaktusel ise ka. ja siis on veel all night party peale lõpetamist koolis. ja siis on veel sada graduation party´t.

vahepeal on igasugust jama toimunud ka. kuu alguses tulid välja aastaraamatud. siin on nii, et kõik lasevad oma sõpradel ja vähem sõpradel sinna igasuguseid häid soove ja muid vigureid kirjutada. nii tore mu meelest. tegime ka nii. kuigi.. see kisub veits võltsiks. inimesed küsivad, et “kas sa tahad mu aastaraamatusse kirjutada?” ja siis sa nagu pead. ma saan lausa aru, millised minu omas võltsid on. poole kirjutavad kui väga nad mind armastavad ja igatsema hakkavad. vot see on võlts, sest mina neid küll igatsema ei hakka. ma ei tunnegi neid nii hästi, et igatsema hakata. ma hakkan küll ainult umbes kümmet inimest tõsiselt igatsema, kui sedagi. ei olnud minul aega saja inimesega korraga ülilähedaseks saada.

siis on veel selline asi, et kõigil on lõpetamise puhul lõpetamise peod ja nö. avatud uste päevad, kus kõik saavad külla tulla ja toredasti aega veeta (EI, SIIN EI OLE LÕPUPEOD KELLA SAJANI ÖÖSEL JA ILMA VANEMATETA JA ALKOHOLIGA JA AUTOÕNNETUSTEGA. ma räägin oma sõpradest eksole. hahaha) need kestavad mingi 4 ja 6 tunni ringis, mitte ei käi terve öö mingi lällamine. meil tuleb ka earthi aj mooga koos üks. 13. juunil. kõik on teretulnud. hahaha.

tennisega on liood niimoodi, et hooaeg on juba ammu läbi. alates sellest turniirist kus makäisin ei ole ma kuskil enam tiimiga käninud. neil oli veel mingi osariigi värk ka millalgi, ja ma siis ei läinud sellele. sest ei olnud vaja. jess. täna on autasustamise tseremoonia koolis. earthil on ka trackiga kõik. ainult varsity tiimil on mõned kohtumised veel olnud, aga nüüdseks on kõigil läbi. track tiimi koduvõistlsed on kõige lahedamad olnud. ema ja isa tulevad ka alati vaatama siis. ma mängin alati tennist sealsamas kõrval. ja siis vahepeal kui nad jooksma ei pea, tulevad earth, nate ja dale ka sinna. neil on sellised nagadega jooksujalatsid jalas ja selline huvitav vaatepilt on, kuidas nad platsi peal ringi peavad jalutama. ükskord lõin ma palli ühele naisele kogemata üle aia pähe. ei olnud midagi tõsist.

 nii imelik on koolis ringi käia kui lõpuaktuse prooviks minema peab. nii tühi kuidagi. seeniorid on kõik kadunud. Nate on ka põhimõtteliselt üksi nüüd lõunalauas, sest enamus meist olid seeniorid meie lauas. aga ta leidis juba mingid uued sõbrad, kellega istuda. nii tore.

ma ei tea millest veel kirjutada. nii palju on toimunud ja kõik on täiega sassis kuidagi praegu sees.

aega nagu on, aga ei ole ka. nagu on millest kirjutada, aga nagu ei ole ka. kõik mida ma siis kirja ei pane, panen päevikusse ikka kirja. hiljem meenutan ja räägin teile.

   tahaks siia südame kuju postitada, aga ma ei viitsi seda otsida praegu arvutist.

tervist.

ma olen missouri osariigis. jeeee! levi ja alyssa kolisid siia ja me tulime neile k[lla. linna nimi on jackson ja see on kohe kentucky ja tennessee ja arkansase ja muude osariikide piiride ”res. laup’eval algas tore road-trip ja homme ehk kolmap’eval s]idame tegasi. s]it sia kestis 12 tundi. j]uame millalgi neljap’eva ;;sel tagasi ja kohe peame kooli minema, sest KITARRIKONTSERT ON SIIS! ilm on v’ga v’ga soe, nagu floridas oleks kohe.

tahtsin lihtsalt teada anda, kus olen ja mis teen. et te ikka kadedad saaksite olla. nali. kadedus on tegelikult jube asi.

olks siis. sel reedel on viimane koolip’ev l]petajatele….

ma l’hen nutma n[[d.

MA OLEN AJAST MAAAAAAS!

aga väga palju on juhtunud ka. täitsa kannis. ma ei tea kust alustada.

3.-7. maini toimus koolis fine arts festival ehk kunstifestival. kõik õpilased said igasse kategooriasse panna ühe töö. ma panin ühe keraamikajunni, selle kõbaraga tüübi. siis suure vesivärvimaali vennast (jejeje), fotograafiasse ühe pildi, ja selle nõmeda kaligraafiapliiatsi pildi. lisaks sain oma portfoolioseina ka. kõik seeniorid, kes tahtsid, said ühe seina, kuhu panid oma huvitavad tööd ja värgid üles. mul erilist plaani seda teha tegelikult ei olnud, aga mu nimi oli ühe seina peal juba olemas, lisaks tahtis kunstiõps, et ma ikka topiks oma tööd sinna. toppisin siis. ega see ei olnud mingi eriline portfoolio, mingi 6 pilti panin, aga asi seegi. tausta tegin ajakirjadest väljarebitud piltidest, mis paljude arvates super lahe idee oli. teisipäeval ja kolmapäeval oli avalik näitus kõigile vanematele ja muudele elukatele. õpilased said kooli ajal sada korda vaatamas käia. reedel ehk 7. mail oli PAC´is suur autasustamine siis. täitsa kannis. ma olin üks vähestest, kes sada korda laval käis. tegelikult 7 korda. kõigepealt sain diplomi selle eest, et ma sellele scholastic art awards festivalile oma paberikeeramise tööga sain; siis lihtsalt osavõtu eest sellel festivalil, siis mingi teine diplom ma ei teagi mille eest; siis tuli kolmas koht selle suure vesivärvimaali eest (t-särk festivali logoga (logo disainis muideks Dale)); teine koht fotograafias (20 dollarit); ja kolmas koht sellesamuse paberikeeramise töö eest (sama t-särk!); ja siis selle eest, et ma sain mingid kaks homorable mention lindid studio 1219 näitusel. päris vinge värk. kõik soovisid ikka õnne ja ütlesid, et “beautiful artwork!” ma võtsin asja rahulikult. aga tore oli. selle sõbrapildi kohta ka, mis ma mõni aeg siis postitasin. selle tegin vesivärvidega ja need on inimesed, kes on väga head sõbrad siin ja tähtsad mulle :)

8. mail oli prom ehk lõpuball, põhiliselt 12ndikele, aga leidus ka 11. ja 10. klassi õpilasi, kelle kaaslased olid 12ndikud. lugu on järgmine. mul ei olnudki kaaslast. oleksin läinud koreyga, aga tüüp jäi haigeks. läksime siis johannaga. tegelikult oli nii, et kuna järgmisel päeval olid meil ann arboris pulmad, pidid vanemad sinna minema ja aitama kõike valmis seada. seega pidime meie kellegi juurde hoiule minema, sest meid ei usaldata üksi kodus. ma kolistasin johanna poole, earth läks moo juurde. kell 9 hommikul! sest see oli aeg, millal teised ann arbori poole teele asusid. kui ma kohale jõudsin, tegin väikese uinaku ja siis hakkasime vigureid tegema. ehk ennast valmis tegema. ma tegin johannale ilusad juuksed pähe, endale ka seejärel. tegime meigid ja värgid, üritasime minu jubedat tennisepäevitust ära peita, panime kleidid selga, ja tegime enne kella kuut minekut. johanna vanemad viisid meid kohale. enne läksime veel sildade juurde pilte ka tegema. kõlm ja tuuline ja veits vihmane oli, aga vinged pildid tulid. siis läksime sinna, kus prom toimus. forelakes on selle koha nimi, umbes 15 minuti kaugusel siit. kogu värk algas kell 7. kõigepealt oli õhtusöök, ja siis tantsimine. see tantsimine ei olnud küll mingi tantsimine tegelikult. tüdrukud hõõrusid enda tagumikke vastu poisse lihtsalt. jah, nii nad tantsivad siin. päris väärakas oli vaadata. selline suur ring oli, ja küll kõik siis ikka hõõrusid. me läksime johannaga ja leidsime sellise toreda laua, kus istusid lahedad inimesed. jessi, chris, cynthia, edward ja veel mingid tüübid. pulli sai igatahes. kui kogu värk läbi sai kell 11, läksime me oma laua inimestega sellisesse kohta nagu denny´s. niisama jäätist sööma ja lahedaid mängima. ma olin täiega vässu selleks ajaks juba. jamasime ära seal ja tüübid viskasid meid koju ära. kell oli 1.30. läksime kohe magama. earth läks mooga kuskile kellegi juurde, ja olevat koju jüudnud alles kella 6 ajal hommikul. karm värk, sest samal hommikul kell 9 pidime minekut tegema, sest oli vaja pulma jõua. prom ise ei olnud minu jaoks midagi erilist, homecoming oli parem.

9. mail ehk emadepäeval olid kristeni ja brendoni pulmad. kristen on meie õde, nedele, kes veel ei tea. sellises linnas nimega ann arbor. mingi 2 tunni kaugusel siit. seal sellepärast, et nad kohtusid seal kunagi ammu ja selline sümboolne värk siis. kohaks oli selline mõnus iiri pubi, kus kogu värk toimus. laulatus ise ka. väga lihtne ja armas pulm oli. mingi 15 minutit kestis tseremoonia, ja siis oli söömine. kõik tellisid koha peal. mulle täiega meeldis, selline mõnusalt hubane oli kõik.

eelmisel laupäeval ehk 15. mail oli sterling heights tournament, ehk tenniseturniir. ja arvake ära!!! mind pandi mängima. oli niimoodi, et akks tüdrukut ei saanud minna ja mas iis asendasin paarismängus ühte. sain koha 2nd doubles´is, ehk paremuselt teises kaksikmängus. mängisin tüdrukuga nimega aubree. ta on selline huvitavalt naljakas. igatahes. kogu värk toimus sterling heights´is, umbes 45 minuti kaugusel siit. läksime kohale kella 8ks. asi toimus kolme kooli vahel, seega kõik mängisid 3 korda. me alustasime sellise kooli vastu nimega cousino high school. selle matši kaotasime. siis oli sterling heights high school. täitsa kannis. me võitsime esimese mängu. nemad panid kinni teise. ja siis oli viik. seejärel mängisime maha 10punktilis tiebreaker´i, mille eestikeelset tähendust ma ei tea. väga väga pingeline oli. aga ME VÕITSIME SELLE! mul olid küll emotsioonid laes. treener oli ka super rõõmus ja üllatunud, sest ma ei ole varem saanud erilist võimalust mängida, ja täitsa mängisin sel korral. ma ise ka üllatunud. olks. siis oli veel üks ees. selle kooli nime ma ei mäleta. me võitsime esimese mängu. JA TEISE KA! mis tähendas, et me võitsime kogu matši! jejejejeje! treeneril olid jälle emotsioonid laes. ja mul ka muidugi. ma ei olnud ju kunagi varem päris matši võitnud varem, mis ka arvesse läheks. sel korral siis lausa kaks. aga väga tasavägised olid mõlemad. lõpptulemus oli selline siis, et me saime 2. kaksikmängus 2. koha kõikide peale kokku. sellised toredad hõbemedalid!! jejeje. ja meie kool võitis kõikide koolide peale kokkuvõttes 1. koha. nii tore. lahe on veel see, et kõik meie tiimi liikmed said medalid. teised koolid nii vägevad ei olnud. vot niimoodi elame siin.

panin kirja tähtsamad sündmused, mis toimunud on. ei jõua praegu rohkem, sest sada asja on vaja teha. nagu alati, kuhjub sada asja kõik viimasele minutile minu puhul.

12ndikele on käimas viimane koolinädal, sest järgmisel nädalal on eksamid. järgmisel reedel on päris päris viimane koolipäev 12ndikele, kus toimub kappide koristamine ja koridorides mingi marssimine või midagi. kurb :( lõpetamine on 9. juunil.

tsauks.

see postitus on emale! ma olen valusalt hiljaks jäänud oma õnnesoovidega, sest jubedalt kiire oli sel nädalavahetusel. AGA HEAD EMADEPÄEVA TAGANTJÄRGI KALLIS EMA! ma loodan, et kõik oli hästi ja tore.

ma armastan sind

♥