ega siit enam mingeid erilisi postitusi lugeda ei saa. liiga palju on mõelda ja tegutseda vaja praegu.
raske on muidu. raske on sellest kõigest lihtsalt ühe päevaga lahti lasta. vahel mõtlen omaette öösel ja pisar tuleb silma. kuidas ma saan niisama lihtsalt ära minna? samamoodi nagu ma läksin niisama lihtsalt ära eelmisel suvel eestist.. aga seekord on teistmoodi. mul on nüüd kaks kodu, kaks paari vanemaid, mul on kaks uut venda.. miljon uut sugulast.. sada uut sõpra. kõik selle pean ma vähem kui kahe nädala pärast kus see ja teine jätma.
väga tore on muidugi koju eestisse tagasi minna ja näha kõiki, kes minust hoolivad.. aga südames jääb see siin alati teiseks koduks.
oioioioioi, emotsioone on lausa jalaga segada.
aga näeme siis juba vähem kui kahe nädala pärast. siis teeme läbu.
